30
Kolmest Eesti järwekesest.
Põhjapoolses Tartu maakonnas seisawad kolm järwekest, kaks, Kuningwere ja Must-järw, Kodawere kihelkonnas Kokkora wallas, kolmas, Kaiu-järw, Maarja-Mahdalena kihelkonnas Jõe wallas ja saawad suuremalle osale lugejatele küll puhas tundmata nimed olema, sest et neil pitkuse ega laiuse poolest geografia tähtsust pole; mis aga neid siiski natuke tutwuse wääriliseks wõiks tõsta, on nende külge kaswanud muistesed jutud ja mõned udused wana-aja mälestused, mida neist siinse rahwa suu awaldab.
Westetakse esiteks, Kalewipoega neist nooremehe naljal läbikäinud ja nõnda nende sügawusega oma pitkust siinse rahwalle teada jätnud. Teiseks jutustab rahwas neid järwi mitte loomulikult, nagu muud, oma kohta saanud, waid hallil wanal ajal imelist wiisi korraga tulnud. Kolmandamaks tunnistawad muistesed jutud järwekestes wee-jumalaid ja nende kodakondsid, niihästi isasid kui emasid, asupaika pidanud olewat ja praegugi pidawat.
Enne kui neist muistesid jutte ja arwamisi awaldan, lubatagu mulle, järwekeste koha ja olu üle mõnd sõna seletuseks tuua.
Kaiu-järw seisab arwata kolmkümment wersta Peipsist ja peale kahtkümment wersta teistest kahest eemal õhtu pool. Tema on enam metsade, soode ja heinamaade wahel, suuremalt osalt inimeste elukohtadest lahutatud. Sellepärast kuulukse tema kohta ka rahwa suus wähem juttu, kui teistest kahest. Tähtjas on ta siiski iseäranis aga ka seepärast, et Kääpa jõgi, kuhu Kalewipoja mõek jäi ja mille ääres kangemees ise ka surma sai, temast wälja jookseb. Jõe-suu poolses küljes aga olla tema ääres jo ammust wanast ajast inimeste elukohad olnud ja nõndasamuti ka üks suur matukse paik ehk kalme, kuhu kaugelt ümbertkaudu surnuid maetud.
Kuningwere ja Must-järw seisawad wersta kaheksa üheksa Peipsist õhtu pool. Esimese pitkus kannab enam wersta ja laius arwata kaks kolmandikku. Ümbertringi piirawad teda kenad kõrged mäe-kallastikud, kus endisel ajal ja ka weel mõne kümne-
