34
Siis-ap paisub üle põlwe,
Tõuseb taasta p—eeni,
Eesta kastab kellukeste.“
Üks teine wete-mõet rahwa suus Kalewipoja pitkusest on nii:
„Soome-meri säärini,
Sügawamalt seljani!
Peipsi-järwi p—ni,
Kaiu puudub kaenelani,
Ema-jõgi helmedeni,
Musta-järwi m—ni,
Halli-järwi üle õla,
Ilmjärw ilma põhjata.“
Hundimägi.
Ükskord läks Kalewipoeg Kuningwere järwest läbi ja istus natuke kahe järwe wahele kaldalle; korraga näeb ta hunti järwe otsast metsa-soost wälja jookswat ja põesast põesasse lamba-karja poole kawaldawat, mis järwe ääres rohumaa peal sõi. Liiwaka mäe otsas ei olnud kangemehel midagi kiwi ega kändu kätte wõtta wiskamiseks, sellepärast torkas ta oma kepi otsaga tüki mäe kallast lahti, kõige puude ja põesastega, ja wiskas kriimsilmale üle järwe nurga. Kiskja jäi wisatud maatüki alla, ja sest sai järwe otsa mäeküngas, mida praegugi Hundimäeks kutsutakse. Seda kalda kohta aga, kust kangemees tüki ära wiskas, kutsutakse Kalewi kraawiks, enamiste aga Talwe-teeks, sest et siit kohalt üksi talwe ajal risti üle järwe tee käib. Nimetatud juhtumise juures tegi siis kuulus kangelane kaks heategu, ühe küll sekssamaks korraks, teise aga igaweseks ilma põlweks siinse rahwalle, kunni iial saaniteel sõidetakse.
Linnamägi.
Kalewipoeg ja Sulewipoeg ehitasiwad Alatskiwile linnamäe, „tuetumatele tueks, wanadelle warjuks,“ tahtsiwad siit kunni Peipsi rannani weel ka suurt linna ehitada ja esimene wedas seks läbi Peipsi Narwast laudu. Aga üksi linnamäe
