Lehekülg:Eesti rahwa muiste jutud Kõrw 1881.djvu/41

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

36

ise näidatagi ei julgenud, aga wargsi mehist tööd püidsiwad lautada.“ Kangemees jättis kõrwalise linna ehitamise nõuu seekord katki ja kelmide ülesotsimise teiseks korraks, kuna tall abimehi ja walwajaid ei saaks puuduma. Ta kõwis linnamäe weel kõwemaks ja kindlamaks kui enne, wedas muist laudu ja tarwidusi ära Tartusse. Siin ehitasiwad Sulewiga ühes koos Taara-mäele ühe kindlama linna ja tegiwad talle nii kõrge üheksakordse walli, et „wareksel kõigel kangemal talwel kasukas palawaks sai, kui maast üle walli linna tahtis lennata.“


Halli- ja Musta-järwe tulemine.

Wanal hallil ajal olnud Halli- ja Musta-järwe asemel madalad aasa-heinamaad, kust iga aasta warakult hein ära tehti ja siis õits nende noore hädala peale käis. Ühel suwisel neljapäewa öösel oli mitme küla õitsi-selts oma määratuma hulga hoostega Musta-järwe asemel hädalal. Suur tuli põles ja õitsilised kilatsesiwad ja naersiwad, wedasiwad wedupulka ja laulsiwad ja lõiwad tralli suurel lustil ja rõõmul, nagu ikka walwaja õitsiliste wiis. Wiimate saiwad nad hulgakeste ülemeelseks ja hakkasiwad üht waestlast poisikest pilkama ja winsutama. Poisikene hakkas nutma, läks tule juurest ära, käis korra ümber hooste, istus siis teistest ja tulest eemale mätta peale ja hakkas omi kadunud wanemaid taga kaebama:

„Isa, mo armas isake,
Ema, mo hella emake,
poja kulda kaswatajad,
Armu-kaisus kallistajad!
Teida nutan, poega noori,
Teida haladan alate!
Miks te surmale suigite,
Miks te mind maha jätite
Omakstelle ähwardada,
Wõerastelle winsutada,
Teistele lastele tõugata,
Kõigile külale lükata?