Lehekülg:Eesti sõnaraamat Grenzstein 1884.djvu/71

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
133 134

segaarwud1 (gemischte Zahlen), murrud ja täisarwud segamine: 5⁶/₇, 24 1/₁₄₁.

segapind1 (gemischte Fläche), labapinnast ja kumerpinnast etc. kokku pandud pind; w. pind.

segarent1 (gemischte Reihe), turnijate seis, milles selg selga ja suu suud wastu ehk parem käsi paremat, pahem pahemat kätt wastu seisab; (maks).

seis (Stand), asjade olukord, kord, milles asjad seisawad, kuna seisus inimese olekut seltslises elus tähendab: talupoeg, mõisnik, kodanik.

seisus (Rang, Stand), riigialamate seisukord nende wälimises, seaduslises auus: talupoja s., waimulikkude meeste s., mõisnikkude s.

sekt3 (Secte) mingi usu seltskond.

selgitama1 (Definiren), selgitust kokku seadima, aime tundemärkisid üles lugema.

selgitus1 (Definition), Soome k. määritys; aime tundemärkide üleslugemine: kala on külma werega, lõpuste wahelt hingaw, wees elaw, oimustega ehitatud, ujuw selgrooelajas.

selgroolased1 (Vertebrata), elajad, milledel täielik, muskulitega kaetud luukere on, nagu hobune, kana, konn, räim, aga mitte kärbes, wihmauss etc.; ka selgroolisteks elajateks, lülisambaelajateks nimetatud.

selgroolised elajad2 = selgroolased.

selts (Gesellschaft, Gruppe, Abtheilung etc.), mingi kogu ühesugusist asjust; seltsi wõiks nii liigitada: 1. selts, 2. seltskond, 3. jagu, 4. jagukond, 5. osa, 6. osakond (Section), 7. liik, 8. liigikond; kui elukaid liigitatakse, siis tuleb weel juurde sugu, sugukond, pere, perekond.

seltseluline2 (social), seltselusse puutuw, riigi rahwaste elust tulew.

seltsiaime1 (Gattungsbegriff, genus proximum), see aime, mis selgitatawa asja ligema kõrgema aime üles annab: kala on külma werega, lõpuste wahelt hingaw, wees elaw, oimustega ehitatud, ujuw ‚selgrooelajas‘.

seltskond, w. selts.

semester3 (Semester), kooli poolaasta, kooliaeg suwest Jõuluni ehk Jõulust suweni.

semikoolon3 (Semikolon), kirjamärk ;, tarwitatakse kahe koosolewa päälause wahemärgiks.

seminaar3 (Seminar),