Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/52

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Käsi puusas, täi taskus.
Viiekopikaline pungas, puud soola mõttes.
Ega Liisa Liisut tunne.
Mats linnas, roos rinnas (uhke kohta).
Kes ei sünni sauna, ei sünni mõisa.
Rukki pea kõrge, aga ise kerge.



Ahnus.

Ahnus ajab auku.
Suur tükk ajab suu lõhki.
Mine suurt saama ja päratut pärima, kaotad väikesegi.
Püüad pätsi, kaotad kannika, püüad püüd, kaotad
kana.
Parem peenike kotti pista kui jämeda järele joosta.
Papi külimitt, koti sopp ja põrguhaud ei saa iial täis.
Kitsil kintsud külmetavad, ahnel suu ammuli.



Õnn.

Õnnelik, kes oma katuse all magab ja oma laua taga
istub.
Õnnelik (õnnis), kes rahul (aus) võib surra.
Õnne mööda mees elab.
Õnnes. vaata ette, õnnetuses looda.
Õnneta ei saa elada, terviseta tööd teha.
Õnne vimpu viibsipuussa, kahju vimpu kangaassa.
Õnnis, keda õpetatakse, vilets, keda vitsaga kasvatatakse.
Õnn ja õnnetus käivad paaris.
Õnn leidjal, kahju kaotajal.
Õnn ei ole nii tähtis kui arvatakse (paljud arvavad).
Ega õnn inimest otsi, inimene peab õnne otsima.
Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi.
Töö ei toida kedagi, kui õnne ei ole.


52