Lehekülg:Eisen, Meie jõulud.djvu/118

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

ohvri kuju, jõul esineb nagu lõikusepühana, mil põllumees hea lõikuse andjale püüab maksta nagu mingisugust matti; teiselt poolt tahab ohverdaja selle matiga saada tagatist, et uusaastal tuleks hea viljasaak. Tänutäheks ei tohi aastaannist loomad ega linnudki jääda ilma. Audrus viidi viljateri jõuluöösi matiga õue, et nad õnnistust leiaksid[1]. Siin nähakse selles kombes peituvat ühtlasi ohvrimõtegi. Nimetamata kohas pandi väljas viljavihk püsti viljakasvu suurendamiseks[2]. Usuti, et haldjad söövad vihust teri ja kaitsevad siis suvel vilja.

Rootsist leiame sama põhimõtte. Sealgi kestis rehepeksmine vanasti kaua, kuid jõuluks pidi sel olema lõpp ja vaimudele, eriti tondile anti oma ohver[3]. Õieti pühitseti Rootsis kahekordset lõikuspüha: esimest pühitses iga talu oma rehepeksu lõpul — igaüks omal ajal; teist kogu maa samal ajal.

Viljasaagi, üldse peatoiduse saamise edendamise kohta käib hulk jõulupruuke. Jõuluõhtul pannakse käsikivide vahele nisu-, rukki-, odra- ja kaerateri, mõnikord toitu ja jookigi selles lootuses, et vili paremini kasvaks ja toit iialgi ei lõppeks[4]. Kõik see sünnib muidugi ohvri mõttes. Ristil minnakse öösi sauna, võetakse õlut-leiba kaasa ja juuakse seal; mis üle jääb, visatakse vastu lage. See taig arvatakse mõjutavat paremat viljakasvamist[5]. Koerale, kassile antakse mõnes kohas enne inimeste söömist leiba ja liha, — siis on uusaasta õnnistatud peatoiduse saamise poolest[6].

Kolga-Jaanis seati jõululaupäeval saunast tulles vihad pangele pikuti ritta. Esimese püha hommikul mindi vihtu vaatama; kui tüved olid ukse poole, loodeti suvel head viljasaaki; kui ladvad, — nälga ja äpardust[7]. Rahvasuust saadud teadetest ei selgu, kuidas vihud öö jooksul võisid olla saanud muutunud asendi. Vist oletati, et vaimud, surnud, vihad öösi teisiti pannud, et nii lõikust ennustada. Pärnu Sauga teadetest selgub vaimude, resp. surnute hingede vihtlemine. Saugas pidi pereisa jõululaupäeva õhtul mitu uut vihta sauna viima esivanemate vaimude vihtlemiseks[8].

  1. E 65174.
  2. E 65554.
  3. Celander, Nord. jul I 61.
  4. E 8° VI 30.
  5. H I 4, 139.
  6. H III 21, 10. 619.
  7. E 65270 (6).
  8. E 67050.
118