haigus pesijat uusaastal[1]. Teisal pesid neiud nägu jäätükkidega, et leida enam tähelepanu poiste poolt[2]. Valga pool pandi esimesel pühal veekauss keset tuba. Selles vees pesi esmalt peremees käsi ja nägu, siis kogu pere[3]. Muidugi loodeti niisugusest pesemisest tuge tervisele. Harjumaal käis peremees õhtul kõige viimaks kaevust vett toomas ja pani siis kaevu kinni; pärast seda ei tohtinud õhtul keegi enam vett tuua[4].
Räpinas seoti jõuluöösi kaevu ümber pärgi ja riste, et Jumal kaevuvett õnnistaks. Haigustumise puhul oli vaja ainult kaevuvett juua — ja kohe sai jooja terveks[5].
Kui suvel vesi kaevust otsa lõppeb, vaja jõuluöösi kaevu visata niisugune sauna ahjukivi, mille peale 9 korda leili visatud. Nii tehtud, püsib vesi aasta otsa kaevus[6]. Karulas aga viidi külm kivi sauna ja visati kuuma vette. Kui vesi mulle ajas, loodeti palju raha saada[7].
Kuskil viidi jõulus enne päikese tõusu laste riided aia peale ja pisteti neile kolm suurt nõela risti sisse, — siis ei tulnud lastele sel aastal „maalisi“. Ristimata laste riided viidi niisama enne päikese tõusu välja ja toodi pärast päikese loojaminekut tuppa, — siis ei mõjunud kahetus lapsesse[8].
Erilisi kombeid.
Valga ja Võru ümbruses omandas jõuluaeg ka mingisuguse vastlapäeva ilme, nimelt liulaskmise poolest. Tuttav on, et vastlapäeval liugu lastakse linakasvu edendamiseks. Võru pool soovitatakse jõulu ajal pika liu laskmist, et linad pikaks kasvaksid[9]. Harglas arvati, et esimesel pühal noorrahvas võimalikult kõrgelt mäelt pidi liuglema, — muidu äpardusid linad. Liuelda võidi ka teisel ja kolmandal pühal, kuid liuglemine neil päevil ei toonud enam linaõnne[10]. Karulas sellevastu mää-
- ↑ E 67471.
- ↑ E 65308.
- ↑ E 67618.
- ↑ E 67963.
- ↑ E 70399.
- ↑ E 28771.
- ↑ E 67688.
- ↑ E 70900.
- ↑ E XV 53.
- ↑ E 67691.
