13 päeva. Nõnda peavad venelased oma jõule 13 päeva hiljemini kui eestlased[1].
Jõulus teotses vanasti rahva arvates nagu raadio maa ja taeva vahel. Kolga-Jaanis kästakse jõuluõhtul jõe jääle minna ja raiuda sinna auk. Seal seistes arvatakse inglite laulu kuulda võivat[2]. Otepääs kõneldakse, iga peremees roninud puu otsa ja oodanud kell 12-ni, mil inglite laulu kuulnud[3]. Teisal Otepääs ei arvatud tarvis olevat puu otsa ronida, vaid loodetud öösi pühkmetel seistes seda kuulda saada[4].
Otepää pool väidetakse veel, et jõuluööl üsna üksi kiriku juurde kell 2 (vist peab olema kell 12) minnes võidakse näha, kuidas inglid taevas tantsivad, ja ühtlasi kuuldi nende laulu ja kandlemängu[5].
Virumaal pandi vanasti jõulus redelid maha elumaja juurest lauda, aida ja muude hoonete juurde. Arvati nimelt, et jõuluööl õnneandjad, nägematud vaimud majades käivad õnne andmas ja sihile pääsevad ainult redeleid mööda[6]. Valga pool laotati toa ja lauda vahele teele õlgi maha. Oletati, et Maarja jõuluööl käib seda teed mööda ja et õlgedel pehmem käia[7]. Reigis pani peremees jõululaupäeva õhtul katusevitste suurused kasevitsad risti teele maha, toauksest kuni väravani. Vitste vahet oli umbes üks samm; ühel pool kord vitsatüvi, kord latv jne. Vitsad korjati kolmekuningapäeval, kuna varemini neist üle käidi[8].
Setumaal ja Saaremaal avaldatakse arvamist, et jõuluööl või esimesel pühal sündinud laps saab õnnelikuks[9]. Saaremaal lauldi: kes sündind kallil jõuluööl, see osav igal meistritööl[10]. Riimitud salm tunnistab igatahes põlvnemist uuemast ajast. Nagu sündimise kohta arvati jõulu maagiliselt mõjutavat surmagi: jõulus surnud isik pääseb otsekohe taevasse[11].
Jõuluöö võib majale tuua tulikahjugi. Kui ehituse ajal sattunud majaseina tulioksaga palk, süttib see jõuluöösi iseenesest põlema[12].
- ↑ E 64577 (13) < Avinurme, Piilsi.
- ↑ E 71246.
- ↑ E 70503.
- ↑ E 70502.
- ↑ E 70477.
- ↑ E 17418 jj.
- ↑ H I 7, 163 (1).
- ↑ E 65540 (2).
- ↑ E XV, 43.
- ↑ E 65707.
- ↑ E XV, 19.
- ↑ H II 58, 64 (37) < Jüri.
