Lehekülg:Eisen, Meie jõulud.djvu/90

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Lõuna-Norras väidetakse, et kui jõuluõhtul ei sööda putru, juhtub mingisugune õnnetus[1]. Rõugest teatatakse, et seal keedetakse jõululaupäeva hommikul jaheputru, s. o. vedelat putru, milles pähkli- või kartulisuurused lihatükid[2]. Ridalas[3] ja Väike-Maarjas[4] kuulub puder jõulutoitude hulka. Helmes ei topitud vanasti vorstiputru soolikatesse, vaid söödi niisama[5]. Põltsamaal ei söödud ikka tanguputru, vaid hapukapsaputru[6]; Võnnu Peravallas alati hapukapsaputru[7].

Lõuna-Eestis keetis kas jõulus või silvestriõhtul salkkond noori inimesi putru; lisati pudrule piima ja soola juurde ja oodati pudru valmissaamist. Siis algas söömine. Kogu aja pidi surmavaikus valitsema. Viimse lusikatäie saajal pidi selle soov täide minema[8].

Peab tunnistama, et pudrul on Eestis jõuluajal suur tähtsus. Puder tahab viibida jõuluroogade esimeses reas, küll mitte otse pudru näol, vaid natuke moonutatud kujul. Enne jõulu keedab iga perenaine putru, aga peidab selle pudru seasoolikatesse, valmistades neist meelepäraseid mauke. Väideti, et ei ole jõulu, kui ei ole vorste.

Vanasti oli jõuluvorstide valmistus eriti pidulik toiming, vähemalt nende keetmine. Vorstipudrusse segati enne soolikatesse panemist sealihatükikesi, rasva, köömneid, vorstirohtu, harvemini sibulaid. Lõuna-Eestis eelistatakse sagedasti verivorsti. Täidetud vorst pannakse kinni puutikkudega. Tikkude ehk vorstihorkide tegemine oli tavalisesti poisikeste töö. Audrus tegi vanasti vorsti kõige vanem naisterahvas talus[9].

Täidetud vorstid keedetakse pajas. Niipea kui vorstid patta tulele pandud, ei tohtinud keegi puhuda pajaalust tuld. Niisama keeldi vorstide keedu ajal kõvasti rääkida; vähemalt Pärnu pool pidi valitsema täielik vaikus.

Jõuluvorstide tegemise ajal oli vanasti moeks üksteisele vorstipainet viia, mille eeskujul pidi vorsti tehtama.

Vorstipaineks valiti mingisugune ümmargune ese. Selleks võeti kas vanu hobuserange, vana rattarumm või lihtsalt kuuseokstest tehtud võru.

  1. Celander, Nord. jul 182.
  2. E 8° VII 12.
  3. E 65448.
  4. E 67587.
  5. E 67684.
  6. E 64891 (1).
  7. E 69571.
  8. E 68749.
  9. E 67379.
90