Lehekülg:Emmajöe Öpik 1867 Koidula.pdf/21

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

20


   Last emma selja takka hüa,
Tal aegsast tähhendada püa,
Mis se on: temma issama!
So issama! Kas temma healed,
Ta wallohealed, wend, sa kuled?
Tal' kindlaks jä!

   Tal' kindlaks jä ka surmahäddas!
Ei olle kerge se, ses aegas
Ta lapsiks ennast tunnista'.
Kas sõrmewarral teised näitgo
So peale, tuld nad süllitago —
Tal' kindlaks jä!

   Ei rikkust, au ta leibas tagga
Sa püüdko! Prius ial jagga
Sull' kullakettid! Õppind sa
Pri põhja peale asset heitma
Ja õigusse al leiba söma –
Siis rõmusta!