Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
4
Emmajöe kaldal.
Oh Emmajõggi, — ma jälle
So laenid terretan!
Oh Emmajõggi, — ma jälle
So lehk'wat kallast nään!
Sa jälle süddant rõmul',
Suud laulul' ärritad,
Sa pühha Eesti jõggi!
Kuis mõtteid laenetad!
Oh Emmajõggi, kus õitseb
Weel Wannemuinse keel,
Kus temma laul ja kannel
Meil' järrelhüüdwad weel;
Kus Kalewide sõnnad
Ja teggud mälletab
Noor põlw ja wanna surust
Neis mele tulletab;
Kus kõrged sambad tõuswad
Ta haualt üllesse
Ja waimo walgust wälk'wad
Mo Eesti piirdesse, –
