Lehekülg:Emmajöe Öpik 1867 Koidula.pdf/50

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

49

Kindel pohhi.

Kaks kaunist wenda tunnen
Siin ilmas wibiwad,
Kes, kui kõik mu ka kõigub,
Kui kaljud seisawad.
Ei innimessi ial
Nad ärraunnusta,
Kui nendest sinna isse
Ei hakka lahkuma.

   Neid tõssidus ja truus
Hütakse; kallimast'
Sind kattawad, kui ehted
Mis kullast, hõbbedast.
Kus perres, küllas, linnas
Nad asset wöttawad,
Ei wärrise seal rahwas,
Kui mürid seisawad.