Lehekülg:Emmajöe Öpik 1867 Koidula.pdf/60

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

59

Mötted Tom-mäel.

Waikselt sinno haual seisan,
Kalewipoeg, alla watan
Kaugel' taewa pirine –
Mõtted tõuswad nago pilwed
Süddames, kui tuulest aetud
Lend'wad möda kireste.

   Aasta tuhhanded on läinud,
Tulnud; tuul ja päike teinud
Tööd so pinnal, Eestima:
Mõnda kül nad mahhamatnud,
Kül, oh kül meil' siiski jätnud
Muistset meele tulleta'!

   Wannemuine, laulo-jummal,
Sinno laulolehkaw kannel
Hellises siin põhja peal!
Siin kus, Kalew, sinno lapsed,
Kanged Eestikännu wössad
Käisid, kostis temma heal.