Lehekülg:Emmajöe Öpik 1867 Koidula.pdf/62

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

61


   Õigus, kus so koddo jänud?
Silmaweega selga pöörnud
Ollid sa mo issamal'.
Piits ja werri wallitsesid!
Orjaleiba nuttes murdsid
Eestirahwas Eestimaal.

   Armo Issand, kelle nimmet
Innimeste teggud püüdnud
Teota', ta hallastas!
Ühte inglit satis temma
Üllewelt, se armus kässa
Sinno ülle lautas.

   Aeg, ta tassasemaks teinud
Wallo, wermeid parrandanud,
Priust tonud taggase, –
Waimo ümbert waip on langend',
Seaduss' tulli leki lönud, –
Eks nüüd laula rõmule? –

   Puud ja õilmed katwad põhja,
Kus kord tulli Eesti külla,
Maad ja perret häwwitas;
Willi õitseb surno pöllal;
Werretilgaist niiske mullal
Hiilgab punnamasikas;