et kõrva-kutistaja temale teist nõu oli andnud. Kui rikkal mehel ei olnud temal nüüd enam tarvis jalgsi käia, vaid ta võis, kui tahtis, uhkes tõllas sõita. Et tal aga kiiret ei olnud ja märsike iga päev tarvilikku toitu andis, rändas ta enamasti jalgsi, vanal harjunud viisil.
Ühel päeval puhkas ta parajasti jalgu, kui teda jälle kõrva tagant kutistati ja hääleke pirises:
„Sind aetakse taga ja sinu käest tahetakse märsike vägisi ära riisuda. Sinu endised kaaslased on linnas teistele imelikust peatoitjast rääkinud, mida igamees nüüd enesele omanduseks soovib. Otsi üks tugev tammepuust nui, nii pikk, et parajalt kotti mahub, õõnesta üks ots ja vala sulatina sinna sisse. Siis saad enesele tugeva abimehe, kes sind vaenlaste vastu kaitseb.“
Mees täitis selsamal päeval nõuandja soovimist, valmistas enesele tugeva nuia ja pistis märssi.
Teise päeva keskhommiku ajal, kui mees parajasti paksust metsast läbi läks, kargasid kümme meest puude varjust välja ja tahtsid teda riisuda.
Kõrva-kutistaja pirises temale kõrva:
„Hüüa nui märsist välja!“
Mees tegi nõnda, ja vaata imet, mis nüüd sündis! Nui läks korraga elusaks, kargas märsist ja hakkas vaenlasi virutama, kuni nad natukese aja pärast kõik veriste selgadega põgenesid.
Ühel kenal suveõhtul jõudis meie teekäija suurde külasse, kus noorel rahval parajasti lustipidu vainul käimas oli. Seal liikusid mõned noorikud; tütarlapsed istusid lauldes külakiigel, kuna teised pilli kihutusel siledal murul jalgu tantsul painutasid. Äkitselt tundis vaataja kutistamist oma kõrva taga ja hääleke pirises:
„Õnnetunnil oleme täna siia juhtunud, sest et minu vaenlane peol on. Kui ettepeetud nõu mul korda läheb ja sina küllalt osavalt asja oskad talitada, siis meie saame ta täna kätte ja ma võin talle teenitud palga kasudega ära tasuda. Vaata teraselt tütarlaste hulgas, sealt leiad sa ühe, kellel helmete asemel ilus kirju sõrmejämedune pael kaela ümber on seotud. Selle tütarlapse pead sa enesega tantsule meelitama, kõige kiiremal keeritusel tema kirjust kaelapaelast tugevasti kinni sasima ja paela äkitselt katki rebima. Tema visam kui kassi hing ei saa sellest viga.“
Mees astus sedamaid tantsijate tütarlaste seltsi, kus tal kulus tükk aega otsides, enne kui ta paelakandja teiste hulgast üles leidis. See oli üks pikk, käharate juustega tütarlaps, kellele poisid palju puhkamise aega ei raatsinud anda. Niipea kui taskutarga peremees
110
