Lehekülg:Ennemuistsed jutud. Kreutzwald.djvu/221

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

jätnud oma kiusu järele, vaid käis niikaua Tiidule kaela peale, kuni see kodunt läks pilli tooma. Vanamees istus seni pärnapuu all, oodates, kuni Tiidu pilliga tagasi jõudis.

Siis ütles ta:

„Nüüd istu minu kõrvale murupingile ja hakka pilli puhuma! Küll siis näed, kuidas rahvas meie ümber kokku koguneb.“

Tiidu hakkas, ehk küll vastumeelt, käsu peale pilli puhuma. Tema meelest näis, nagu oleks uus vaim täna tema pilli sisse läinud, sest et nii ilusat häälitsemist kui praegu, ei olnud tema kõrv tänini veel pillitorudest kuulnud. Üürikese aja pärast langes rahvast kui rahet igalt poolt niinepuu ümber kokku, et magusat pillilugu kuulata.

Kui rahvas tükk aega kauneid lugusid oli kuulanud, võttis vanamees oma kübara peast ja astus rahva sekka, pillipuhujale tänuandeid korjama. Seal visati nüüd igalt poolt taalreid, pooltaalreid ja peenikest hõberaha, aga vahetevahel langes ka siit ja sealt mõni hiilgav kuldraha vanamehe kübarasse.

Tiidu lõhkus siis veel andjale tänuks mõned ilusad jalapärased lood, enne kui ta koju hakkas minema. Paksust rahvapesast läbi minnes kostis sagedasti temale kõrvu:

„Osav pillimeister! Tule tuleval pühapäeval tagasi meile ilu tegema!“

Linna väravasse tulles ütles vanamees:

„Mis sa arvad, kas tänane paari tunni teenistus ei peaks mõnusam olema kui kokapoisi amet? Ma olen sulle teist korda teed juhatanud, nüüd hakka kui kaval mees kahe käega härjal sarvist kinni, et õnn sinu käest enam minema ei pääseks! Minu aeg ei luba siia pikemalt sulle juhatajaks jääda, aga talita minu õpetamise järele. Igal pühapäeval pärast lõunat istu oma pilliga niinepuu all, kus täna istusime, ja hakka puhuma, et linnarahvas sinu pillist rõõmu leiaks. Osta üks sügava pesaga kaapkübar ja pane oma jalgade ette maha, et kuulajad tänupalka sulle kübarasse võiksid panna. Kutsutakse sind kuhugi pidule pilli puhuma, siis ära nimeta iial hinda, vaid luba sellega leppida, mida igamees sulle ise tahab anda. Sel viisil saad sa rikaste kodanikkude käest rohkem, kui sul julgust oleks küsida. Juhtub mõnikord üks ehk teine kitsi vähem andma, siis tasub teiste rohke and kümnekordselt seda ära, ja sind ei saa keegi rahaahneks nimetada. Kõige enam hoia ennast ihnsuse eest! Ehk saame edaspidi juhtumise korral üksteisega veel kokku, küll ma siis kuulen, kuidas sa minu õpetust oled täitnud. Seks korraks head aega!“


221