„Jäid metsa kasvama.“
Naine käratas vihaga:
„Oh, oleksid kõik kaseraod ennast vitsakimpudeks kokku sidunud ja sinu laiska nahka parkima hakanud!“
Mees vibutas salamahti vitsakest ja ütles, et naine ei kuulnud:
„Soov sündigu sinule enesele!“
Seal hakkas naine äkitselt kisendama:
„Ai, ai! ai, ai! oh mis kibe! ai, ai! see käib südamest läbi! ai, ai! andke armu, andke armu!“ Kisendades kargas ta ühest paigast teise, võttis kord siit, kord sealt oma keha küljest kinni, nagu oleks kibe vitsahoop sinna puutunud.
Kui mees nuhtlusest küllalt arvas olevat, andis ta vitsakesele sedamööda käsu.
Sellest esimesest katsetööst märkas mees, kui kalli ande metsaisa temale oli kinkinud, sest et õnnevitsakesest oli veel pealekauba ka naise karistaja saanud. Temal oli üks vana poollagunud ait õue peal, sellepärast tahtis ta veel selsamal päeval sipelgate hoone ehitamise rammu katsuda. Mees läks nende pesale, vibutas kolm korda kuldvitsakest ja hüüdis:
„Tehke mulle uus ait õue peale!“
Teisel hommikul magamast tõustes leidis mees õuelt valmis aida eest.
Kes võis nüüd õnnelikum olla kui puuraiuja? Toiduvalmistamise pärast ei olnud neil pisematki muret. Mis süda ihaldas ja kuldvitsake leemepajale käskis, seda keetis pada ja kandis igapäev ise lauale, nii et pererahval muud suuremat vaeva ei olnud kui süüa. Ämblikud kudusid neile kangast, mutid kündsid nende põllud ja sipelgad viskasid seemet peale. Nõndasamuti koristasid nad ka sügisel vilja põllult, nii et kuskil inimese kätt tarvis ei olnud.
Pääsesid mõnikord tigeda naise lõualuud lõugutama ehk mehele midagi kurja soovima, siis pidi naine kuldvitsakese võimul igakord ise kannatama. Mõni mees ohkab vist siin nõnda: oh, kui minulgi niisugune kuldvitsake oleks!
Kuldvitsakese peremees oli oma elupäevad õnnelikult õhtule ajanud, sest et ta iial enesele niisugust asja ei läinud soovima, mis võimatu näis olevat. Enne surma andis ta kuldvitsakese oma lastele päranduseks ning õpetas neile, nagu metsaisa teda oli õpetanud, kuidas nad õrna riistakesega pidid ümber käima, ja manitses neid võimatute soovimiste pärast. Lapsed täitsid isa käsku ja elasid niisama õnnelikult kui temagi.
250
