Lehekülg:Ennemuistsed jutud. Kreutzwald.djvu/84

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„Tänan sind südamest,“ ütles Ants, „minu kondid on neist vähestest hoopidest kui ära purustatud. Seepärast oleksin selle sauna hõlpsasti oma eluga võinud maksta, kui sa parajal ajal siia ei oleks tulnud.“

Peata mehike rääkis pikemalt:

„Minu võlg sinu vastu oleks nüüd tasa, aga ma tahan enam teha ja sulle saadud peksmise eest veel valuraha maksta. Sul ei ole pikemalt enam tarvis ennast sulasepõlves ihnsa kirikuisanda teenistuses piinata. Kui sa homme koju saad, siis mine viibimata põhjapoolsesse kiriku nurka, seal leiad seina sisse müüritud suure kivi, mis mitte nõnda kui teised lubjaga ei ole valgeks tehtud. Ülehomme öösel on meil täiskuu. Kanguta siis keskööl tähendatud kivi raudkangiga müürist välja. Sa leiad kivi alt põhjatu varanduse. Seal seisavad mitmest põlvest korjatud kuld- ja hõbekirikuasjad ja väga palju selget raha, mis sõja kitsikusel sinna varjule pandud. Ühe kolmandiku salarahast pead vaestele jagama: kõik, mis üle selle, on õigust mööda sinu omandus, miska nõnda võid teha, nagu ise tahad.“

Kaugel külas kuuldi sel silmapilgul kuke laulu. Äkitselt oli peata mehike kui ära pühitud, nii et jälge ega märki temast järele ei jäänud. Ants ei võinud tükil ajal valutavate liikmete pärast magama uinuda ja mõtles palju peidus seisva varanduse peale; nii uinus ta vast koidu eel natuke magama.

Päike seisis juba kõrgel, kui tema leivavanem linnast tagasi tuli.

„Ants, sa olid eile suur alp, et minuga ühes ei sõitnud,“ ütles papp. „Vaata, ma olen priskesti söönud ja joonud, ning peale selle on mul veel raha taskus.“ Seda öeldes kõlistas ta raha, et Antsu süda õige raskeks läheks.

Ants vastas rahulikult:

„Teie olete selle pisikese raha eest, aus kirikuisand, öösel pidanud valvama, senikaua kui mina magades sada korda rohkem olen teeninud.“

„Näita mulle, mis sa oled teeninud?“ ütles kirikuõpetaja.

Aga Ants andis vastuseks:

„Albid kiitlevad oma kopikatega, kuna targad oma rublad ära peidavad.“

Koju jõudnud, toimetas Ants rutusti oma talitused, päästis hobused rakkest ja andis neile söögi ette, tegi siis käigu kiriku ümber ja leidis tähendatud kohast müüri seest lupjamata kivi.


84