Lehekülg:Ennemuistsed jutud. Kreutzwald.djvu/99

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Meie tuttavad, mõlemad vanemad vennad, olid omale ilusad piduriided lasknud teha ja peole läinud. Noorem pidi koju jääma, et ta oma kehva ülikonnaga uhketele vennastele häbi ei teeks. Aga vaevalt olid vennad teele läinud, seal läks noorem vend isa hauale, tegi, kuidas hääl temale oli õpetanud, ja ütles:

„Armas isa, palun oma palka esimese öö valvamise eest!“

Samal silmapilgul, kui palumine tema huulte üle läks, seisis seal vaskne hobune vasksete valjastega, ja sadula peal olid kõige kaunimad hiilgavad vaskriided, peast jalakannani, ja nõnda paslikud, kui oleksid need tema keha järele tehtud.

Lõuna ajal tuli vaskne mees oma vaskse hobusega klaasmäele, kus sajad ja tuhanded seisid, ilma et neil ühelainsalgi võimalik oleks olnud mõnd sammu libedat mäge mööda üles minna. Vaskne ratsuline kihutas rahva hulgast läbi, sõitis mööda klaasmäge kolmandiku osa üles, nagu oleks see maa olnud, pööras siis ümber, teretas kuningat ja oli sedamaid rahva silmist jälle kadunud. Mõned vaatajatest olla aga tähele pannud, nagu oleks magav kuningatütar oma kätt liigutanud, kui vaskne mees üles sõitis.

Mõlemad vennad ei jõudnud õhtul küllalt vaskse mehe ja tema vaskse hobuse imeteost rääkida. Noorem vend kuulas vaikselt nende juttu, aga ei lasknud midagi sellest märgata, et tema ise seesinane oli olnud.

Teisel hommikul läksid vennad päevatõusu ajal jälle ära, et mitte peole viibida. Päike seisis noores lõunas, kui noorem vend isa hauale läks. Ta tegi, kuidas temale oli õpetatud ja ütles:

„Armas isa, palun oma palka teise öö valvamise eest!“

Samal silmapilgul, kui palumine tema huulte üle oli läinud, seisis seal hõbehobune, hõbedast valjaste ning sadulaga. Sadula peal seisid kõige kaunimad hiilgavad hõberiided, peast jalakannani, ja kõik näitas nõnda, kui oleks see tema keha jaoks tehtud.

Lõuna ajal tuli hõbedane mees oma hõbedast hobusega klaasmäele, kus sajad ja tuhanded seisid, ilma et neist ühelainukeselgi võimalik oleks olnud, kas või mõne sammu võrra siledat mäge mööda üles minna. Hõbedast ratsuline kihutas rahva hulgast läbi, sõitis mööda klaasmäge hea tüki enam kui poole üles, mis tema hobuse kapjade all kui maa paistis olevat, pööras ümber, teretas kuningat ja oli natukese aja pärast jälle kadunud. Täna olid inimesed selgesti näinud, et magav kuningatütar hõbemehe liginemisel oma pead oli liigutanud.

Vennad olid õhtul koju tulnud ja ei jõudnud küllalt hõbedase mehe ja tema hõbedast hobuse imetegu kiita. Aga nad arvasid vii-


99