Võib olla mitte. Kuid kannatage välja! Nii õrnalt kui suudate, kuid kannatage välja! Tema on noor. Ta lendleb ümber, aga selles pole midagi.“
„Teab ta sellest teisest asjast?“ mõtles Michael.
„Mul on omad mured,“ jätkas Soames, „aga need pole midagi selle kõrval, kui temaga asjad viltu läheksid.“
Michael tundis sümpaatia tuiget, mis nii haruldane selle enesega rahul oleva halli kuju suhtes.
„Ma teen, mis ma suudan,“ ütles ta rahulikult, „aga muidugi puudub mul Salomoni tarkus.“
„Ma ei tea, ma tõesti ei tea,“ ütles Soames. „Igatahes laps – jah, laps oleks – teatud kindl –“ Ta peatus, sõna polnud täpselt –!
Michael külmenes.
„Mis sellesse puutub, siis ei või ma midagi öelda.“
Soames tõusis.
„Ei,“ tähendas ta mõttes, „ma arvan mitte. Aeg on ümber riietuda.“
Riietuda, lõunat süüa ja pärast magama minna – magada, und näha! Ja missugused unenäod tulevad siis?
