Ei ainustki „rahaonu“ siin, kuid harilikke surelikke küllalt, kes kulutasid oma rahanatukest kireva toreduse omandamiseks.
Viis minutit enne keskpäeva lõi ta oma kastikaane kinni – mitte ainustki palli enam järel! Kuus niisugust püha nädalas ja tema ajaks terve varanduse kokku! Kast kaenlas, hakkas ta ringi ümber tiigi tegema. Väikesil põngerjail oli siin väljas hea, aga – armuline taevas – kui kõhnad ja kahvatud nad olid! Oleks ka neil Victorine'iga niisugune põngerjas – kuid praegu võimatu – mitte enne, kui nad siit läinud! Paks, pruun põngerjas, kes ajab taga siniseid liblikaid, ise aina helendades päikese käes! Ta pöördus ümber tiigi otsa ja sammus aeglaselt piki toolirida. Lamades seljakil elegandilt ristamisi sääril, mis paistsid pruunides sukkades kuni põlvini, jalas kenad lipatsitega pruunid kingad – Issand! missugune rõõm oli teda vaadata – selles temale omases ilmas! Midagi pitsitas Bicketil kurgus. Pagan võtku! Victorine vajab kehakatet!
„Noh, Vic! Mis teed?“
„Mõtlesin Austraaliast.“
„Ah! See on alles pagana kaugel. Aga ükskõik – täna on kogu kupatis müüdud.
354
