„Jah; nemad usuvad pimesi; see on tänapäev ainuke loogiline.“
„Mina arvan, et kui puudub usk, siis paistab kõik mõttetuna.“
Michael surus tagasi sõnad: „Me võime ta päikesekummardajaks kasvatada,“ ja ütles selle asemel:
„Minule näib, et ükskõik mis temale ka õpetada, see kestab ainult seni, kui ta ise hakkab mõtlema; siis teeb ta ometi, mis temale hakkab.“
„Aga mis siis sina ise sellest arvad, Michael? Sina oled selle vastamiseks sama hea kui iga teinegi, keda tunnen.“
„Taevake!“ lausus Michael imelikult meelitatuna. „Tõesti ikka?“
„Mida sina õieti usud? Ole tõsine!“
„Noh, kullake, dogmaliselt mitte kui midagi – see tähendab muidugi, et mul polegi usku. Mina usun, mängu peab ausalt mängima – kuid see on juba kõlblus.“
„Kuid kindlasti pole see kuigi kasulik toetuda ainult iseendale. Kui ükskõik missugusest usust mingit tulu saaks, siis peaks seda kasutama.“
Michael naeratas, kuid ainult sisemiselt.
„Sina talitad üheteistkümnenda baronetiga nagu sa heaks arvad ja mina olen sulle sel-
424
