kollakasroheline värvivarjund ja tema soonte võrk – päris hiinalik! Pillub vana Gradman tema koored laiali, nagu teeb seda valge ahv?
Tal oli melon alles käes, kui hääl ütles: „Ao! Täna ma teid ei oodanud, mr. Soames. Pidin varem ära minema; mu naisel on täna väike pidu.“
„Seda ma näen!“ ütles Soames ja pani meloni lauale. „Praegusel silmapilgul pole teil midagi teha, astusin ainult sisse ütlema, et mina loobun kõigist usaldusameteist Forsyte'ide asjus.“
Vanamees tegi nii jahmatanud näo, et Soames pidi tahes või tahtmata naeratama.
„Timothyle võite mu jätta, kuid kõik teised peavad minema. Noor Roger võib nende eest hoolitseda. Tal pole midagi teha.“
Urisev ja halvakspanev „Armas aeg! See ei meeldi neile!“ ärritas Soamesi.
„Siis peavad nad ilma selleta leppima. Ma vajan rahu.“
Tal polnud tahtmist põhjusi nimetada – Gradman võis seda ise „Financial News'ist“ või kusagilt mujalt lugeda.
„Siis ma teid enam nii sagedasti ei näe, mr. Soames; mr. Timothy varandusega pole ju mingit tegemist. Armas aeg! Ma olen
