Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/107

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
92

mas riigis 3000 rubla meie raha järele. Australia politilised erakonnad. A-s on peaaegu kõigis riikides kolm erakonda olemas: kaks kodanlist ja üks tööliste oma. Kodanlised erakonnad tulewad mõlemad wabameelseteks lugeda. Nende pääwahe on, et teine wabakauplemist ja teine kaitsetollisid nõuab. Tööliste erakond seisab tööliste kasude eest, ajab aga realpolitikat ja jätab selle kõrwa, mida esiotsa kätte saada wõimatu on. Mitmes riigis peab ta teise kodanlise erakonnaga ajutist ühendust ja sunnib teda seega töölistesõbralisi seadusi andma. Suured A. sotsialised parandused on kõik tööliste ja ühe jao kodanikkude ühenduse wili. Ka A. ühisuse parlamendis on 1907. a. tööliste erakond kaitsetollimeestega enamuseks kokku astunud, kuna sääl wähemuse erakonnaks wabakauplejad jäiwad. — A. uurimisereiside ajalugu. Kuulus meresõitja Magelhaens leidis Marianne saared 1521 üles. 1606 käis Hollandi laewakapten William Jansz(oon) Karpentaria lahes. 1642 jõudis Tasman Vandiemeni saarele. 1769—78 uuris inglane Cook A. ida- ja lõuna-randa ning 1791 Mac Clure A. põhjaranda. Tähtsamatest A. sisemaa uurijatest olgu nimetatud: Eyre 1839—40, Leichhardt 1844—47, Burke 1860, Giles 1872—82, Forrest 1879, Hübbe 1895—96, Carnegin 1896—97, Brokmann 1901. — Australia ajalugu. 18. aastasajal hakkasiwad inglased A-sse asuma. Kõige wanemad asundused oliwad Uus-Lõuna-Wales (1788) ja Tasmania (1803). Neisse saadeti esialgu Inglisemaalt ainult kurjategijaid (nagu meil Siberisse), kes pääle nuhtluse tähtaja lõpu wabade asunikkudena siia elama jäiwad. Hiljemini asusiwad neile ka wabad inimesed järele, iseäranis 19. aastasaja keskel, mil A-s rikkad kullalademed üles leiti. Inglased kuulutasiwad siis terwe A. mannermaa oma asumaaks ja lõpetasiwad kurjategijate sissesaatmise. Praegu on 910 A. elanikkudest inglased.

[Vikitekstide viide: Kaart „Australia“.]

Austria-Ungari, keisririik Lääne-Europas; 675,887 rkm. suur, 48,141,961 in. (1 rkm. pääle tuleb u. 72 in.). Ta langeb kolme jakku: 1) Austria keisririik (Ülem- ja Alam-Austria, Salzburg, Steiermark, Karintia (Kärnten), Krain, Triest ühes maaga, Görz ja Gradiska, Istria Tirol, Vorarlberg, Böömi- ja Määrimaa, Schlesia, Galizia, Bukowina, Dalmatsia) — 300,008 rkm. suur, 26,712,154 in.; 2) Ungari kuningriik (Ungari, Fiume, Siebenbürg, Kroatia (Horvatia) ja Slawonia) — 324,851 rkm. suur, 19,692,807 in.; 3) Bosnia ja Herzegowina — 51,028 rkm. suur, 1,737,000 in. — Mäed: Alpid, Karpadid, Sudetid, Saksi mäed, Böömi mets, Määri-maa mäed, Transsilvania Alpid jne. — Alpi ja Karpati mägede wahel on suur Ungari madalik. —