Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/17

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
15

Saksa Lõuna-lääne-Afrika ja Ida-Afrika. — Portugalia päralt (2,106,130 rkm., 5 milj. in.): Angola, Benguela, Mosambik; saared: Madeira, Azorid, Rohelise neeme saared. — Hispania päralt (216,300 rkm. 25,000 in.): Ceuta, Fernando-Po, Anno-Bon ja Kanaria saared. — Italia päralt (247,300 rkm., 330,000 in.): Eritrea. Uurimisereiside ajalugu. Afrika põhjarand oli juba wanadele föniiklastele, greeklastele ja roomlastele tuttaw. VIII. aastasajal heitsiwad arablased Põhja-Afrika oma alla. 1456 purjetas portugallane Cadamosto kuni Rohelise neeme saarteni; 1486 sõitis Diaz kuni Afrika lõuna tipuni ja 1498 purjetas Vasco de Gama lõuna tipu kaudu ringi Indiasse. Ehk küll Afrikat juba XV. aastasajast saadik agarasti on uuritud, on sääl weel praegugi tundmata kohtasid küllalt. XIX. aastasaja tähtsamatest Afrika-reisijatest olgu siiin nimetatud: Barth, Overweg, Vogel, Burton, Speeke, Baker, Livingstone, Cameron, Stanley, Du Chaillu, Emin Pascha (Schnitzer).

[Vikitekstide viide: Kaart „Afrika“.]

Afzelius, 1) Adam, Rootsi taimeteadlane, snd. 1750, sr. 1837 Upsalas; Linné õpilane. 2) Arvid August, Rootsi luuletaja ja ajalooteadlane snd. 1785, sr. 1871 Enköpingis kirikuõpetajana.

Aga (Türgi k.), isand, herra.

Agalmatolith (Gr. k. „ehtekiwi“), rohekashall, ka punakas sawikiwi, millest hiinlased ebajumalate kujusid ja muid ehteasju nikerdawad.

Agamemnon, Mykene kuningas, oli Greeka sõjawägede ülemjuhataja Troja sõjas.

Aganippe (Gr. k.) hallikas Helikon’i mäel (Greekamaal).

Agape (Gr. k. „armastus“), ühine armastuse-söömaaeg esimeste kristlaste juures.

Agardh, Karl Adolf (1785—1859) ja tema poeg Jakob Georg (1813—1901); mõlemad kuulsad Rootsi taimeteadlased.

Agaricus, lehtseen; a. campestris, sampinjon; a. deliciosus, lepa- ehk männik-seen; a. fascicularis, weewliseen; a. muscarius, kärblaseseen; a. melleus, meeseen; mutabilis, pähkleseen; a. procerus, lõoseen.

Agassiz, 1) Louis, looduseuurija, snd. 1807 Schweizimaal, Freiburgi kantonis, sr. 1873 professorina New-Cambridge’s Põhja-Amerikas. Oli wiimastel elu-aastatel Darwini õpetuse äge wastaline. Kirj. „Recherches sur les poissons fossiles,“ „Etudes sur les glacièrs,“ „Système glaciere.“ 2) Alexander, looduseuurija, eelmise poeg, snd. 1835 Neuschateli’s, prof. New-Cambridge’s.

Agatharchos, Greeka kunstmaalija, elas 489 e. Kr., oli esimene, kes näiteseinte maalimise juures perspektiwi tarwitas.

Agathokles, Syrakuse walitseja 317—289 e. Kr.; snd. 361, oli noores-eas pottsepp. Laskis end elusalt ära põletada, kui tundis, et mürgitatud (kihwtitatud) oli.