Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/19

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
17

pidajate kasusid kaitsta püüab. Nii nõuawad nad kõrgeid wiljatollisid, et see läbi wäljamaa wilja Saksamaa turult eemal hoida ja omamaa wiljahindasid tõsta.

Agricola, 1) Enejus Julius (40—93), Rooma riigimees ja sõjaülem; 78 saadik maawalitseja Britannias, kutsuti 85 Roma linna tagasi. Tema eluloo kirjutas tema wäimees Tacitus. 2) Mikael (1508—1557), Soome kirjakeele põhjendaja, õppis Wittenberg’is Lutherus’e ja Melanchton’i juhatusel, waliti 1554 Turu piiskopiks; kirjutas esimese Soome keelse aabitsa, palweraamatu ning tõlkis Uue Testamendi ja mõned tükid Wanast Testamendist Soome keelde. — Tema poeg Kristian oli Eestimaa piiskopp 1584—1586.

Agrigentum, wanal ajal kõige rikkam ja suurem linn Sizilia lõunarannal, dorlaste asutatud V. aastasajal e. Kr. — Karthagolased häwitasiwad (405 e. Kr.) ta ära; langes 210 e. Kr. Roma walitsuse alla. Nüüd Girgenti.

Agrikultur (Lad. k.), põlluharimine, põllutöö; agrikultur-kemia, põllutöö-lahutusteadus.

Agrimonia eupatorium, wt. Maarjakadakas.

Agrippa, Marcus Vipsanius (63—12 e. Kr.), Roma riigimees ja sõjaülem, wõitis Naulochos’e juures (36) Sextus Pompejus’e ja Actiumi juures (31) Antonius’e sõjawäed; ehitas pantheoni.

Agronom (Gr. k.), põllutöö-teadlane. — Agronomia, põllutööteadus.

Agrostemma githago, wt. odralill.

Agrostis vulgaris, wt. kastehein.

Agrotis segetum, wt. wiljaliblikas.

Aguas Caliéntes, riik Mexiko wabariigis; 7500 rkm. suur, 102,000 in. Päälinn: Aguas Caliéntes, kus 35,000 el.

Aguilas (l. agilas), Hispania wabriku- ja sadamalinn Wahemere ääres, 13,000 el.

Aguti (Dasyprocta), wäikene (umbes pooleteise jala pikune) loomakene imetajate sugukonnast, närijate seltsist. Elutseb Lõuna-Amerikas. A. karw on ilusa rohelis-kullakarwa läikega.

Ahab, Israeli kuningas 875—853 e. Kr., wõttis Sidoni kuninga tütre Isebeli naeseks, kes teda Baali teenima eksitas; kiusas prohwet Elias’t taga; sai lahingus Damaskus’e kuninga wastu sõdides surma.

Ahaltsõh, kreisilinn Kaukasias, Tiflis’e kub., umbes 16,000 el.

Ahas, Juuda kuningas 735—728 e. Kr., kutsus Israeli ja Damaskus’e kuningate wastu wõideldes assyrlased omale appi.

Ahasverus, igawene juut. Muinasjutu järel olla A. Kristuse ajal Jerusalemas kingsepp olnud. Kui Kristus rasket risti kandes tema maja ees puhata tahtnud, siis ei ole A. seda mitte teha lasknud, waid ajanud ta minema. Karistuseks selle eest pidanud ta igawesti rändama.

Ahat, pool-kalliskiwi; segu mitmet