meie üle walitseks ja seadust ning korda peaks. Ja nad läksiwad üle mere Warägi-Russide 87) juurde ja rääkisiwad neile: „meie maa on suur ja rikkas kõigist asjust, aga meil ei ole seadust ega korda. Tulge meie juurde, walitsege meie üle ja elage meie maal.“ Ja siis walisiwad nad kolm wenda nende suguwõsadega. Need wõtsiwad terwe Wenemaa eneste kätte, tuliwad esite Slaawide juurde ja ehitasiwad Ladoga linna. Kõige wanem wend Rurik jäi Ladogasse elama, teine, Sineus, Walgemere randa ja kolmas Truwar asus Isborskisse 88).“
Kõik ajaloo uurijad on sellepoolest kahewahel, kust need kolm wenda Rurik, Sineus ja Truwar wälja on tulnud. Suurem osa arwab nõnda, et Jüti poolsaarel, kus enne juba kord ühest Rorikust kuulsime, trobikond Wenelasi elas, kelle seast Rurik oma wendadega Wenemaale on kutsutud 89). Selle arwamise peatugi on see meele äraheitlik küsimus: „Kust mujalt on teda siis leida? 90)“ Kui neil õpetlastel, kes selle küsimuse kallal pead on murdnud, üks weike Eesti muinasjutuke teada oleks olnud, wahest oleksime siis teist otsust wõinud kuulda. Selle muinasjuttu järele oli ühel isal kolm poega Rahurikkuja, Siniuss ja Truuwaar. Kõik kolm oliwad kangelased, ja õnn igas ettewõttes nendega, sest nad kõik oliwad sinise majaussi kaswandikud 91). Kui waenlased maale tuliwad, siis läksiwad nad nende wastu, tapsiwad neid esiti nuiadega, pärast rusikatega maha, ning saiwad sellest „rusika meeste“ nime. Nende wapruse pärast waliti neid teiste wanemateks. Wiimaks tuliwad waenlaste maalt saadikud wenedega wendade juurde ja kutsusiwad neid enestele kuningateks,
