Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/125

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


lasti mõned mehed köiega sisse, kust nad nii palju wara ühes wõtsiwad, kui aga ära jõudsiwad kanda. Muu asjade seas oliwad ka looma nahad, otse elawate loomade sarnased, aga täis hõbedat. Need wõttis Eigil enesega ühes 2). — 10. aastasajal oliwad Kuurlased wistist niisama ise oma peremehed kui Eestlased.


55. Jurjewi linna ehitamine.

Jaroslaw (1019—1054). Juba Wladimir oli Eestlasi Kiiewi ümber uute kindluste sisse elama asutanud, et nad sealt uut pealinna waenlaste wastu pidiwad kaitsema. Eestlased oliwad seal ka tugewaks müüriks olnud. Nende waprus oli aga kodustele Eestlastele Läänemere kaldal kahjulik. Jaroslaw tahtis rohkem Eestlasi Kiiewi ümber elama asutada, aga keegi ei tahtnud kodumaalt lahkuda. Seal tuli wägew Wene würst wägiwallaga ja wiis palju Eesti rahwast Lõuna-Wenemaale Kiiewi ümber elama. See wägiwalla tarwitamine ja ristiusu wastuwõtmine oli wistist Eestlased ära pahandanud, nõnda et nad Wenelastega enam ei sõbrustanud. Jaroslawi ajal polnud neil mingid ühendust, waid see tuli weel Eestlaste wastu sõdima ning ehitas 1030 Jurjewi linna, mille abil ta terwet maad oma alla lootis heita. Praegusele Doome mäele ehitas ta ühe lossi ning sellele walli ümber. Maa mäe jala all oli palju madalam, nii et kewadel wesi Doome alla ulatas 3). Kui Gümnasiumi koolimaja 1828. aastal ehidati, siis leiti kolm uulitsat ülestikku ning 1837 ülikooli kohalt endine maapind 16 jalga sügawal maa sees. Ka praegune