Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/260

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 260 –
 5) Waata muinaslugu. Dälin, I, 296. Rühs, Edda.
 6) Strinnholm, I, 218. Koeppen, Nordische Mythologie 54—77, 98,—103. Bergmann, Üleüldine ajalugu II, 40, 107.
 7) Hiärne ajaraamat ulatab 1639. aastani.
 8) Brandise ajaraamat ulatab 1606. aastani.
 9) Kelchi, ajaraamat ulatab 1706. aastani.
10) Gadebusch, Jannau, Friebe, Richter, Rutenberg jne.
11) Dahlmann, Geschichte von Dänemark I, eeskõne 12.
12) Journandes, de Rebus Geditis cap. 4.
13) Schaffarik, Nord. Alterthümer II, lk. 667.
14) Hylas, Sardonius, Aithanarit, Eldewaldus, Marcomir, Menelach ja Aristarch.
15) Grimm, Deutsche Ruinen lk. 39—47. Schlözer, Allgem. Nordische Geschichte, 572—618.
16) Grimm, Deutsche Ruinen 35.
17) Müller Über die Blüthe und den Übergang der Isl. Geschichtsschreibung. — Petersen, Umfang u. Wichtigkeit der altnordischen Litteratur. Mõlemad kirjad on Daani kuningliku põhjamaa wana ajaloo seltsi toimetustes ära trükitud 1835 ja 1839.
18) Ajaloo kirjutajad Müller, Rask, Rafu, Tinn-Magnusen, Sjörjen, Krug, Strinnholm, Geijer, Köppen, Lindfors, osalt ka Karamsin ja Ewers.
19) Tuletame meelde, missuguste muinasjuttudega algawad Greeklased, Roomlased oma ajalugu!