Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/63

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


ülemat jumalat „Thoriks nimetati. Kindel ei ole see arwamine mitte 15), ja kui see nimi ka laenatud oleks, siis ei järgne sellest weel sugugi, et nimega ühes ka jumalus ise laenatud pidi saama. See oli juba olemas. Tall oli tema wõimuse awalduste järele mitu nime antud — Wana isa, Kõo, Pikker jne. — ning nende juurde pandi weel Taara, ehk nagu Läti Hendrik teda nimetab, Taarapita ehk Taarawita 16) (Taara, awita 17). Saarlaste wana juta 18) ja mõne wana ajaraamatu 19) järele nimetas rahwas ise seda jumalat Taarapütaks (sõnadest taar ja pütt = taari nõuu 20). Taara esialgune asupaik oli Ebaweremägi Eesti maal 21). Sealt wiidi ta waenlaste pärast 22) Saaremaale, kus ta julgema koha peal arwati olema. Kui ristiusu preestrid küsisiwad 23), kuhu Taara jäänud, siis wastati neile, et ta ära lennanud 24). Saarlased hüüdsiwad teda oma kantsidest Sakslaste wastu sõdides appi 24). Tema auustamise paik ehk pühakoda oli ilus metsasalk ehk hiis, kus ta kuju pika puu otsas seisis 25). Hiie puud ehitati ilusaste ära 26) ja wiidi neile kulda ja hõbedat ohwriks 27). Wõib olla, et Hiio saar jumalate asupaik oli, et teda pühaks maaks, s. o. Hiie-maaks 28) nimetati. Üks niisugune püha paik oli Wohandu ehk Woo jõgi Wõrumaal. Temast käisiwad Lätlasedki tulewiku ettekuulutusi otsimas. Kui esimene kuulutus hea ei olnud, siis ohwerdati härg ära ja tehti uuesti proowi 29). Teisel korral ohwerdati teine härg, aga kolmandamal korral juba laps 30).

Jumalate eluase oli kõrge taewas. Sealt walitses wanaisa tuult ja pilwi, saatis wihma ja lund alla, jagas maale sigidust ja õnnistust elule, seal sõitis