Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/89

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


mis nii mõtterikkalt ja õigemine kokku seatud, kui meie praegune korratu 12 kuuline aasta? Ehk meie küll praegusel ajal weel seda rahwast ei tea näidata — ütleb üks meie praeguse aja õpetatud mees 42) — kes aasta 13 kuusse ja kuu 28 päewasse jagas, siiski ei ole Eestlased ialgi oma nii täielist kalendrit ise wälja mõtelnud, waid teda laenanud. Jah, nõnda katsuwad mõned õpetatud mehed ka meie ajalgi weel kõik, mis natuke waimu tegewust nõuab, meie esi-rahwalt ära waielda. See on nõnda ütelda uurijate haiguseks saanud. Eestlastest enestest ei wõinud midagi mõistlikku tulla. Nende muinasjutt „Koit ja Hämarik“ oli Eesti rahwa tarwis liig hea, sellepärast oli ta Greeka keelest laenatud 43); sõna „Jumal“ ei wõinud nad ise sünnitada, sellepärast on ta Hebrea keelest wõetud 44), isegi meie Pärnu linna nimi olla Rootslastelt saadud, sest Rootsimaal on ühe maakoha nimi Perno 45). Sukka kudumise olla Sakslased ja Rootslased meile laenanud 46) jne. jne. Nüüd on aga õnnetus suur, et rahwast leida ei ole, kelle käest Eestlased oma imelise kalendri oleksiwad laenanud. Hiärne 47) ütleb: seda on nad Rootslastelt saanud. Meie aja õpetlane 48) lisab sinna juurde: See on wäga õige, et Rootslased oma kalendri Eestimaale on toonud, aga siiski jääb see ära seletamata mõistatuseks, kudas Eestlased oma 13 kuud 28 päewaga ja 45 tähtpäewa Skandinawia kalendrisse on wõtnud. Ometi räägib ta kõige pealt ise selle arwamise wastu ning ütleb 49), et Eestlased selle Skandinawia kalendri juba Aasiast Mongolide ning Hiinlaste käest ühes toonud. Imelik on aga see, et ei Mongolid ega Hiinlased oma aega taewa kuude järele