osavad, kui meie aja kokakunsti professorid, kes toidult võimalikult tema loomuliku välimuse võtavad. Peale koduste roogade olid esitatud paljud võõramaa maiustused, ning nende kõrval leidus palju pasteeti kui ka maitsvaid küpsiseid, nisuleiba ja rosinakooke, mis ilmusid ainult kõrgema aadli lauale. Söömingut kroonisid kõige kallimad kodused ja välismaa viinad.
Olgugi et normannid toredust armastasid, ometi polnud nad üldiselt mitte liialdajad. Toitudest lõbu tundes olid nad peenemaitselised, kuid hoidusid liialdamast ja olid valmis liigsöömist ning -joomist võidetud saksidele kui alamale tõule ette heitma. Prints Johann aga, samuti ka tema kaaslased, kes oma isanda nõrkusi meelitades jälgisid, andus ülemäära söögi- ja joogilõbule ning tõepoolest ongi teada, et tema surma põhjuseks oli üleliigne virsikute söömine ning värske õlle joomine. Tema eluviis seisis aga tema suguvendade üldiste elukommetega lahkkõlas.
Tehtud tõsisusega ja üksteisele salaja märku andes vaatlesid normanni rüütlid ja aadel Athelstane ja Cedricu lihtsamaid kombeid, mis neile võõrad. Ja kuna nende kombeid nõnda pilkavalt silmas peeti, patustasid nad ebateadlikult nii mõnegi meelevaldse seltskondliku viisakusmääruse vastu. Aga väga hästi on teada, et inimene tohib seltskonnas ennemini kõlbluse ja moraali vastu patustada, kui vähematki viisakusnõuet rikkuda. Nõnda siis leiti Cedric Athelstanest naeruväärsem, sest tema kuivatas oma käsi õhus lehvitamise asemel rätiku külge, Athelstane aga õgis välismaa ainetest tehtud ja karum pie'ks nimetatud kalli pasteedi üksi ära. Kui aga hiljemini vastastikusel järelepärimisel selgus, et Coningsburghi than (ehk franklin, nagu normannid teda nimetasid) ise ei teadnudki, mis ta ära söönud, arvates karum-pie sisemust tuideks ja lõokesteks, kuna selleks aga tõepoolest olid viigisööjad ja ööbikud, siis tõi tema teadmatus talle naeruväärsuse osaks, mis oleks ennemini pidanud tema liigsöömise ja ahnuse arvele kuuluma.
Viimaks ometi lõppes kauakestev söömine ja kuna karikad ümber käisid, räägiti hiljutise turniiri sündmusist — tund-
154
