Lehekülg:Juhan Liivi luuletused 1910.pdf/27

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
Üks suu.


Üks suu, nii vana
kui mullake;
ja mõttis nägu,
nii vagune.

Ja mõttis nägu,
nii aus ta;
nii vaikne, valul
ja sõnata.

Nii aus, nii vaikne,
nii mullane,
nii selge ja õige
ja kullane.

See on mu ema,
mu mullake,
see on mu ema,
mu kullake!


27