III VAHT. Milleks küll peame neid väravaid valvama? Ükski ei kipu siit sisse.
IV VAHT (pilkavalt) Kardetakse, et mõni nälgija läheb müüri taha surema.
II VAHT. Jah, Assur ei tule, ta ei tulegi vist enne, kui me kõik nälja ja janu kätte surnud.
III VAHT. Olgu mis on, aga nõnda ei või see enam edasi kesta, vanemate rumalusele peab lõpu tegema. Milleks see nälgimine, milleks see ootamine?
IV VAHT. Vanemad on ülekohtused, sellepärast on see.
III VAHT. Tehakse nägu, nagu oleks kusagilt abi loota, aga kust siis? Jeruusalemmast? Seal ei mõtle vist keegi meie peale. Parem Assuri ori olla, kui Jeruusalemma pärast nälga surra.
IV VAHT. Süüdi on vanemad ja preestrid, ei keegi muu. Rahvas peab hakkama ise oma asju ajama, muidu pole pääsmist loota. Kõige pealt linn läbi otsida, kusagil peab ometi leiba ja vett tagavaraks olema.
II VAHT. Muidugi on. Või arvate, et vanemad ja preestrid niisama nälgivad nagu meie?
I VAHT. Nad nälgivad. Osias on silmist ära langenud ja tema nägu on hoopis kõhnaks jäänud. Preestrid tudisevad veel ainult kepi najal käia.
II VAHT. Vigurdavad nagu ikka, seda nad mõistavad.
IV VAHT. Miks ei läkita nad siia saadikuid Olovernese juurde, ta on ju kõiki lahkesti vastu võtnud; kuulsite ise oma kõrvaga, mis Akior temast rahva ees rääkis, kui ta meie linna tuli. Või kas nägite, kuidas ta tuli? Mina nägin: pasunapuhujad ja pillimängijad käisid tal ees ja taga — nõnda tuli Akior Olovernese palge eest meie linna. Aga
