Mine sisu juurde

Lehekülg:Külmale maale.djvu/110

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 108 —

„Noh, sellest wõime ka pärast weel juttu teha,“ lisas ta juurde, kuna ta käsi Jaanile walge wiinaga pudelit pakkus. „Esiotsa weel — ole meheks, tee suu seks! Sõbrad oleme kõik ja Eesti pojad — hurraa! “

Jaan jõi, pudel käis ringi, jutt kestis edasi.

Luha Mart nihkus Jaanile ikka sõbralikumalt ligemale, rääkis nii mahedasti, kiitis Jaani, kuulatas tema sõnu suure osawõtmisega, tõendas kõike kiiresti taga ja pani käe tihti ta õla pääle, wiimaks ta kaela ümber. Kõwerkaela Juku püüdis omalt poolt hääd tuju taga õhutada, lusti ja rõõmu wälja laotada. Ta katsus ka paari laulugi oma kähisewa häälega alustada, mida aga Mart ära keelas, sest et lapsed magada ja perenaene ka uinumisel olla.

Nõnda läks jälle tund wõi poolteist mööda, ilma et Jaan oleks asja kannule saanud. Ta mõtted hakkasiwad ka juba tuhmiks ja segaseks minema, nii et ta lähema uurimise äragi unustas. Wist arwas aga Mart nüüd paraja aja tulnud olewat, sest