Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
— 171 —
„Kas ta täna raha kulutas?“ sosistas Anni.
„Tal oli rubla kaasas, aga tõi kolm koju.“
„Kust ta selle raha sai?“
„Ei tea. Ütles, ta olla teenistust leidnud.“
„Kust?“
„Sest ma ei saanud aru.“
Anni jäi mõttesse.
„Ema,“ ütles ta siis, „palu Jaani, et ta enam kõrtsi ei läheks! Palu teda minu nimel… Ütle, et ma wäga mures olen.“
Ema paitas Anni läikiwaid ruugeid juukseid. „Küll ma ütlen.“ Mu enese hirm on ju nii suur! Oh, Jumal taewas, õpeta talle ise õiget teed!“
Nad walwasiwad teda nagu haiget. Wiimaks tõusis Anni üles.
„Hääd ööd, ema, ma pean minema. Kõige parem on: ära ütle talle, et ma siin käisin. Tal ehk on — häbi… Ja palu teda mõistlik olla. Ütle talle, et ta ennast Kohi-Kaarli ega Juku seltsi ei annaks. Need ei
