— 250 —
äralise kartuse pärast. Õpetaja Frick oli, nagu ta teadis, raha-asjades wäga korra-armastaja mees. Tema sõit waesemate haigete juurde koju maksis rubla. See oli kihelkonnas kõigile tuttaw. Jõukamad maksiwad muidugi rohkem, ja seda leidis õpetaja Frick ka täiesti korras olewat. Nüüd ei olnud aga Wäljaotsa popsil korda läinud külast õpetaja jaoks rohkem raha laenuks manguda kui terwelt — 40 kop. See oli halb. Pahad aimdused täitsiwad nooremehe põue. Häbi ja kartus õpetaja wälkuwate silmade eest piinasiwad teda.
Ta astus tuppa, kui sääl juba kõik toimes oli — piht peetud, Jumala arm antud.
See kõik oli wäga ruttu läinud, sest õpetaja Frickil kippus hing tillukese, räpase sauna umbses, lämmatawas õhus kinni jääma. Ülepää oliwad ta palwed ja muud ameti-talitused waesemate koguduse-liikmete juures lühemad kui jõukamate juures. Oli ta ju ka selles tükis korra-armastaja mees — kuda palk, nõnda
