— 266 —
nast niisama wõõraks. Hans püüdis ruuna hinda kõrgele ajada; asjatundja näoga katsus ta looma terwist, wanadust, proowis ta sõitu ratsa ja reega. Wiimaks jättis ta paari rubla päält kauba katki ning astus eemale.
Sel maanööwril oli tuttaw mõju: teised ostjad saiwad himukamaks. Üks neist, keegi noor walitseja, kes mõisa tööhobuseid ostis, jäi Jaani ruunasse kinni. Hobune oli ka noor ja laitmata. Warsti oliwad kaubad koos ja walitseja luges Jaanile 80 rubla puhtaid, krabisewaid raha-paberid pihu pääle. Eemalt wahtis Hans Mutsu ja hirwitas rõõmsalt…
Jaani põue täitis iseäraline kartlik rõõm selle esimese korda läinud ettewõtte üle, mille juures ta ise täielikult tegewuses olnud. Ta pani ree ja wähese wäärtusega hobuseriistad pisikese raha eest ka minema ja pühkis siis müüma-paigalt kui tuul. Ta hoidis raha taskus pihu sees tugewasti kinni ja ei julgenud silmi kuhugile külge lüüa. Teda erutas weider hirm, kui tuldaks kaubast taga-
