— 284 —
Kauemini ei püsi Jaan wahtida. Ja pistab jooksu… Ta kisub oma räti kaenlas kantawa kompsu ümbert ja wiskab warastatud saapad tänawale maha… Juba tahab ta ka rahapakki taskust tõmmata ja saabastele järele wisata — aga talle tuleb meelde, et see ju tema oma ei ole…
Lõõtsutades jõuab ta koju.
Haige ema awab talle.
„Issand Jumal, pojake — kuhu sa ometi nii kauaks jääd?“
Jaan ei lausu sõnagi. Ta wiskab mütsi pääst, kuue seljast ja langeb nuuksudes kummuli oma koiku pääle, mille kõwa, kareda õlepadja sisse ta oma nutwaid silmi peidab…
Märzi kuu lõpul ühel öösel tehti Piiwamäe wallas ülijulge wargusetöö ära.
Aleksander Toots kirjutas sellest ajalehes lähemalt.
Nimetatud wallas elas kahe suure, ühendatud talu omanik Juhan Leek, kellel maantee ääres kiwist tuuleweski ja pood oli. Teda tunti kui rikast
