— 293 —
Juula kirjeldused meestest ja terwest loost oliwad esiotsa ka üsna segased ja wastikud; mida üks tõendas, seda teine õiendas, nii et polizei mingit kindlamat käepidet ei saanud. Saagiks oli pääle nimetatud suurema summa weel leti-sahtlis olew peenike raha poest ning hästi walitud kallimad kaubad, hää kogu kohwi, theed, suhkrut, riiet jne., wiidud.
Kaupmehe koduhoidjate tunnistustest ei selgunud sedagi kindlamalt, kas wargaid neli wõi wiis meest olnud wõi koguni kolm. Mart ütles „mitu,“ Juula — „neli, wiis.“ Kuid kahe kelmi kohta hakkasiwad nende kirjeldused kaunisti ühte minema, nii et polizei asja leidis, neid otsima hakata. Et need mehed juba muidugi ümberkaudse rahwa seas kahtlased oliwad, päälegi warguse pärast ennemalt karistatud, siis ei pandud suuremat imeks, kui Kohi-Kaarel ja Kõwerkaela Juku— õigete nimedega Kaarel Lind ja Juhan Melberg — ühel päewal, kaunis kauase otsimise järele, kusgilt kõrtsist ülekuulamise tarwis kinni wõeti.
