— 330 —
sest lõpuni kõikuwad olnud. Mõlemad tunnistajad, Mart Saar ja Juula Sibul, olewat esiotsa mitmeti teineteise wastu rääkinud ja kui nad ka nüüd tõendada, et nad Kaarel Linnu ja Juhan Melbergi selgesti ära tundwat, kolmanda kaebealuse kohta aga kahe-wahele jääda, siis näidata see ainult, kui wähe nende mälu ja seega nende tõendused wäärt on: selles surmahirmus, mis mõlemaid warguse ajal wapustanud, olla neil otse wõimata olnud, kurjategijate nägusid ja kogusid kindlamalt silma wõtta ja meeles pidada, seda wähem, et ju mehed, nagu tunnistajad ise ütlewad, tahmatud nägudega olnud ja oma tööd suure rutuga toimetanud. Muid kindlamaid ja ustawamaid tunnistusi ei olewat aga ainustgi kaebealuste arwatawa süü kohta… Ja lõppeks Jaan Wapperi asi. Prokuroril ei olewat mitte korda läinud, Anna Wadi selget, igas tükis liig ustawat tunnistust kudagi nõrgendada. Kui ka ööhulkumine ja küla-poisside magamas-käimine tüdrukute juures üleüldine rahwapruuk olewat, siis
