— 343 —
nemini oma lihase lapse, kui et ma oma maja, mis Jehowale on pühendatud, patuporiga lasen ära rüwetada. Kui sinu silm sind pahandab, siis kisu ta wälja; kui sinu käsi sind tülitab, siis raiu ta maha! Nõnda käseb Issand Jumal.“
Ja ta pidanud sõna ja tütar ei olewat ka mitte alla heitnud ega armu palunud.
„Ma lähen“, hüüdnud ta isale wastu, „Jumal saab minu eest paremini hoolitsema kui sina, sest ta teab, et mina nii patune ei ole, kui sina mind teed.“
Ja tõesti — rikka Wirgu peremehe tütar ja kõige noorem laps pidanud isamajast lahkuma, pisike riidekimbuke käes, nagu eksinud ja minema kihutatud teenija, nagu wärawast wälja urjutatud kurjategija! Wirgu Anni on wanemateta waenelaps, kes laias ilmas kibedat orjaleiba peab otsima…
Ainult nii palju isa-halastust olnud Wirgu wanamehel wiimaks weel, et ta tütrele poisi hobusega järele saatnud, kes ta linna pidanud tros-
