— 77 —
ta ennast ihu ja hingega Jaanile tulewaseks kaasaks lubanud, ja et ta oma sõna tahtwat pidada, kas langegu taewas ja maa kokku!…
Anni jumalakartlik isa oli selle tunnistuse üle keeletu. Puru-waene sulane ja tema tütar! Näljatse popsi poeg temale koduwäiks! Ta jäi Anni waimu-terwise üle kahewahele ja kutsus Jaani ette. Kui see aga umbes niisamasuguse otsuse andis, pääsesiwad Wirgu peremehe keelepaelad jälle lahti — wäga lahti! — ja Jaan sai kuulda, et teda Wirgu sulaseks enam ei sallitud. Weel rohkem: Ühtlasi pidi ta ka Wäljaotsa saunast kadunud olema. Ja mitte üksi: — „Terwe pesakonnaga! Kas kuuled — Sinu terwe pesakonnaga!“
Pärast muutis lahke peremees wiimast otsust nii palju, et ta sauna weel aastaks Jaani kätte jättis. „Aga mitte kauemini!“ Mis põhjused selleks mõjunud, ei olnud õieti teada. Kas pidas ta noore popsi tugewatest käewartest ja tööwirkusest lugu, wõi ütles talle ta waga meel ja hale süda, et wäeti sauna-pesakonna äkiline
