— 10 —
maad ära ei kautaks, kui üksnes teiste inimeste kasuks ja tuluks oma tarkust tarwitaksiwad. Sellest peab armas lugeja sedamaid pikemalt ja laiemalt teadust saama.
Teine peatükk.
Kilplaste laiast tarkusest ja kõrgest mõistusest, kuda neid sellepärast suured isandad palju tarwitanud ja kodust wälja kutsunud aga kodu nemad ise kahju leidnud.
Kui Kilplaste suur suguisa, üks nii kõrgekuulus ja tark mees oli olnud, siis wõib hõlpsalt arwata, et ta ka oma lapsi hästi oli karistanud ja üleskaswatanud. See kaswatamine oli loodud wiisil hää põllu ja põhja peale kukkunud, ja sest ep see tuli, et Kilplased kõrge annetega ja wiisaka kombedega, iseäranis tarkusega, wäga rohkest wälja ehitatud oliwad. Jah, tohiks ütelda: üleliigselt täidetud näitasiwad, nõnda et sel puhul kõiges maailmas, mis teisi nende sarnasid kuskil enam ei leitud. Sest tarka rahwast sigines nende ajal wäga kasinast ja ei mitte weel nii rohkest kui meie päiwil, kus enamist igaüks ise tark tahaks olla, aga teistest weel targemaks peetud saada, pealegi kui mehike adrasahad hane sule wastu oli wahetanud. — Kilplaste kõrge mõistuse ja laia tarkuse auu ja kiitus kõlas rutust kaugest maadest läbi, ja tungis suurte isandate kõrwu; kuida niisugust kena küünalt kuskil waka alla ei peideta, waid nõnda seisma pannakse, et hiilgawaid terasi ja walgust teistele näitaks. Nõuda sündis siis, et Kilplaste hiilgaw tarkuse täht kaugelt maadelt, täna alamatelt, homme ülematelt isandatelt, ülehomme jälle linnatelt saadikuid karja kaupa senna juhatas, kui kuskil kahewahel asjul hääd nõuu tarwis läks. Leiti ka ikka, et Kilplastelt toodud nõuu ial tuluta ei jäänud, kui neid korrapärast täideti ja nende järel elati. See ülendas Kilplaste kiitust kõrgemaks ja kaswatas nende kuulsa nime päew päewalt laiemaks. Sagedasti anti neile auu kõrwal ka rohkeid kingitusi palgaks, kui
