— 23 —
mõistust, seda teada, et enne kui hoone ehitamist alustasiwad — palkisi, kiwa ja muid asju tarwis läheb. Päris halplased oleksiwad puieta, kiwieta, lubjata ja liiwata hoone ehitamist sedamaid alustanud, aga ei mitte nõnda Kilplaste targad, waid nemad läksiwad kõik üheskoos ja ühel meelel metsa, mis mõned waud maad mäe taga orus kaswis; seal hakasiwad nad puid maha raiuma, okstest siledaks laastama, koorima, tahuma ja igapidi palkideks walmistama, nõnda kui meister käskinud ja õpetanud. Kui aega mööda palgid walmis oliwad saanud, soowisiwad Kilplased endale ühe mõnusa ambu, misga palka kui noolisi oleks wõinud koju wibutada, sest see läbi poleks neil pikemat wedamise waewa olnud. Aga:
Oleks-meil ja Tahaks-ma,
Niisamuti kui Saaksin-ma —
On kolm kõik kehwad wennaksed —
Ei saa neist ial abiteed.
Kät ise, sõber liiguta:
Siis kosud soowi-kiiguta.
Sest et soowimised midagi ei aitanud, pidiwad Kilplased wiimaks tööle minema ja palkide wedu omal kael toimetama. Kibeda waewaga oliwad nemad esiteks palgid kõik üks haawal mööda mäge ülesse, siis jälle teise poole mäest alla kannud, nõnda et praegu wiimane palk neil käsil oli. Ka seda wiimast palki oliwad nad wenitades ja winnates õnnelikult mäele saanud ja oliwad parajalt tööl köite ja kangide abil palki teiselt poolt mäge alla lastes. Kesk mäe küürul põrkas palk nende käest libisema, et teda pikemalt ei jõudnud sinni pidada, hakas ise enesest weeretades alla jooksma, seda kiiremast, mida enam ta alla poole jõudis, ega jäänud enne puhkama, kunni ta teiste palkide hunniku kõrwa sai. Seal seisis ta ühe korraga paigal kui nott. Kilplased imestasiwad wäga, seesugust tarkust ühest puunotist nähes. — Üks hüüdis: „Eks meie olnud suured halbid, nii palju waewa nähes ja tööd tehes, enne kui palgid mäest alla saime; ei ükski meist olnud nii kawal, kes seda wõinud ettemõtelda, et palgid ise paremini mäest alla oleksiwad läinud. Meie hal-
