Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
— 93 —
läbi wiimaks Kilplaseks lähab, ja ennast ei mitte teisiti temaga määri, kui oleks ta rooja oma käte wõtnud. Saagu see siis igamehele maanitsuseks olema, et ta ennast selle eest otsekui ühe naeratawa kihwti eest oskaks hoida.
Kellel Jumal tarkust loonud,
Mõistust elu õnneks toonud:
Hoitku seda kallist wara.
Kes on ise halbiks läinud,
See on rahwa naeru näinud.
Jõud ja mõistus lõpeb ära
Muidugi kui wanaks saame.
Mis me’e elu rammul teeme:
Peab kui mõnus külwi seeme
Meile rohket wilja kandma,
Tulewiku seemet andma.
