— 122 —
29.
Tulihänna põletamine.
M. J. Eisen.
Üks mees teinud tulihända. Läinud metsa tulihännale hinge sisse saama. Saanudki hinge.
Kohe hakanud tulihänd kangesti ametisse. Teinud kõiksugu tööd ära. Ükski ei suutnud ta wasta teha. Teinud aga liig tugewaste, nii et tihti enam paha kui head sündinud.
Mees ei wõinud sellepärast wiimaks tulihända enam kodu lasta tööd teha. Saatnud teise mõisa tööle. Mõisas kiskunud tulihänd lauda seinad maha, löönud postid katki, purustanud wankrid ära. Kõik sellepärast, et liig kange wäega küllest kinni hakanud.
Ei peetud tulihända enam mõisaski tööl. Saadetud teine koju. Mees ei tea enam, mis tööks anda. Lasknud kiwa wedada. Natukese ajaga tuatagune kiwa täis.
Mees mõtlema: Ei seegi töö lähe. Rikub kõik maa ära. Parem katsuda teisel otsa teha.
Ütelnud tulihännale: „Mine nüüd õige tuppa sööma!“
Tulihänd läinud. Söönud 4 leiba korraga ära.
Seni pannud mees ukse kõwasti kinni, süüdanud tule räästasse. Tahtnud tulihänna ära põletada.
Maja süttinud põlema. Kui leegid õige suu-
