Mine sisu juurde

Lehekülg:Krati-raamat Eisen 1895.djvu/22

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 21 —

sojaks. Siis on nagu wärske!“ Kratt pole pettusest midagi aru saanud. Aasta läinud mööda, krati teenistuse aeg saanud täis. Kratt ütelnud: „Küll nüüd näete, kuhu lähen!“ Pugenud aida alla. Tõstnud ühe otsa ülesse, aga teine ei tõuse. Saanud wihaseks: „Te olete mind petnud! Muidu oleksin terwe aida ülesse tõstnud ja oma teed läinud!“

Kratt on kas ühe, kahe ehk kolme jalaga. Ühe jalaga saab kratt mõne iseäraliku puuduse pärast, olgu et tarwilikkudest ainetest midagi puudu jäeb, ehk tarwilik sõna ära ununud ehk jälle tarwilikku jagu werd ei ole antud. Mõni ühe jalaga kratt on õige kange, kuna teine oma ainsa jalaga suuremat ei jaksa teha. Mõni kratt on punane, mõni hall, mõni must, mõni jälle muud karwa, ka tüli juhtub krattide wahel, ehk küll tawalisesti kratid rahulikult elawad. Mõni peremees piab enesel koguni kaks kratti; omad kratid ei tülitse isekeskel; küll aga teistega, kui nendega wara wedamisel teel kokku juhtuwad.

Kratt nõuab, et tall alati tööd piab olema. Töö määratakse krati tegemise ajal juba ette ära. Töötegemise peale on kratid hirmus kanged. Nende töö tegemiste lugusid kuuldes kuuled nagu wanapagana tööde lugusid. Häda igale ühele, kes kratile enam tööd ei tea anda. Niisugusel korral kägistab kratt oma peremehe kohe ära. Ülepea sulawad siin 7 Moosese waimud ja kratid rahwa juttudes täiesti ühte. Wõimata peaaegu on wahet teha,