— 29 —
juurde kohe raamatuga. Sinna raamatusse kirjutab wanapoiss tulihänna tegija käest saadud werega selle nime ülesse, et asi iga pidi kindel oleks. Mõne korra mässib wanapagan weretilgad ainult paberisse ja wõtab need niisama koju kaasa.
Nii kawal kaupleja kui wanapagan tulihänna hinge sissepanemisel ka olgu, saab ta ometi mõne nupumehe käest tüssata, ilma et see just ta waenlane Kawal-Hans oleks. Et kauplemine neljapäewa õhtu pimedas sünnib, annab mõni kelm wanalepaganale oma were asemel wõerast werd ehk koguni punakat mahla. Pimedas ei saa wana õelus petusest aru, waid paneb tulihänna elama, otse kui oleks kaup õiges korras. Alles hiljemal ajal, kui wanapagan tulihänna tegija hinge tuleb ihust ära wiima, seletab kelm talle pettust ja nüüd piab wanapoiss pika ninaga oma teed minema, sest et tall õiged weretilgad ja nendega ühtlasi õigus inimese hinge kohta puuduwad. — Jälle korra wiidab kawal tulihänna tegija wanapagana aega kuke lauluni ja rööwib wiimaks parajal ajal hinge raamatu wanapagana käest koguni ära.
Jälle teised teewad tulihänna hinge sisseostmisel auusat kaupa, annawad tõesti nõutud weretilgad wanalekollile, aga hiljem katsuwad nad ometi tehtud kontrahti murda. Ühed katsuwad wanapaganat elu parandamisega eemale peletada; nad hakawad paluma ja laulma. Jälle teised otsiwad tulihännale niisuguse töö, mida see ei jaksa teha. Kauba järele piab tulihänd kõik tööd ära tegema.
