Mine sisu juurde

Lehekülg:Krati-raamat Eisen 1895.djvu/42

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 41 —

Niisugusel korral piab teda enne hoolega walwama. Ei ole ju tulihänna warguse eest mingi asi kindel, ei raha ega wara. Ei keela teda lukk ega kohuta koer ega hirmuta püss. Nööpnõelagi suurusest august peaseb ta sisse. Kui ta korra noosi ära wiib, ei saa seda ta käest enam kätte. Sellepärast katsuwad targad majaperemehed aegsasti hoolt kanda, et tulihänd neile sugugi wargile ei tuleks. Saksa maal pestakse raha enne puhta weega ära, kui kuhugile pannakse, ja lisatakse siis rahale soola ja leiba juurde. Wilja koju tuues pannakse iga nurka wiljawihkusid. Seda wiisi tehes ei tule tulihänd sealt warastama. Meie rahwas aga räägib, et tulihänna warguse wasta seesama abinõuu kaitseb, mis wanapagana wasta, nimelt rist. Kes oma rahale, wiljale j. n. e. ristid peale teeb, wõib julge olla, et tulihänd temalt midagi ei wõi warastada. Kus aga peremees ehk perenaine ristitegemise ära unustanud, sealt on tulihännal põli warastada. See risti tegemine tuletab meile elawalt katoliku usu mõju meelde ja ilmus wist katoliku preestrite õpetusel meie rahwa arwamisesse.

Käib aga tulihänd warastamas ja tahab peremees teda ta wargil käimisest ära wõerutada, siis piab peremees kõige pealt selle peale waatama, et aidal mingisugst auku ei leita, kust tulihänd enne aegu wälja peaseks. Leiab peremees mõne augu, siis piab ta seda aegsasti kinni toppima. Ainult üks auk, enamisti wõtme auk, jäetakse tulihänna sissetulemiseks lahti. Peremees wõtab kardlaterna,